2.1.1. Keeleerinevusest tulenevad suhtlemistõkked
Ilmselge tõke, mis võib tekkida, tuleneb verbaalsetes keeleerinevustest. Keel on midagi enamat kui vaid uue sõnavara ja grammatika äraõppimine. See kätkeb endas ka kultuurilist kompetentsi: teadmist, mida, millal, kuidas, kus ja millal öelda. Erinevates situatsioonides võib üks ja sama sõna tähendada erinevaid asju. Eriti ilmneb see Eesti ja Soome keele puhul.
Siin on mõned näited:
Siin on mõned näited:
Keele ebapiisav tundmine võib kliendi lausa segadusse viia. Käesoleva e-õpiobjekti autorid vestlesid Jyväskylä Rakenduskõrgkooli üliõpilastega ja selgus, et nooremad soomlased ei ootagi Eestis seda, et nendega igal võimalused soome keeles kõneldakse. Hea inglise keele oskus on nende silmis parem kui iga hinna eest soome keele purssimine teenindajate poolt.
Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata small talk`i äraõppimisele. H.Pajupuu (1997) toob oma artiklis välja, et ka viisakusvestluses ehk small talk'is on eestlastel ja soomlastel märgatavaid erinevusi. Eestlased ei pea vajalikuks võõraga tühjast-tähjast rääkida. Kui juba kõnelda, siis põhjalikumalt: poliitikast, tervisest, rahast. Kõigest sellest, mis kultuuridevahelises vestluses ei mahu viisakusvestluse raamidesse, kuid sobib suurepäraselt eestlaste omavahelisse vestlusse. Ka soomlastest on teada, et neid ei peeta just erilisteks small talk'i meistriteks, kuid nad on viisakusvestlusteks ette valmistatud ning ka harrastavad seda. Ilmajutt või viisakuse pärast reisi kordamineku kohta pärimine võivad eestlase peagi ahastuse äärele viia, sest ta ei suuda välja mõelda, mida omalt poolt jutujätkuks pakkuda. Enamasti näevad eestlaste ja soomlaste vahelised viisakusvestlused välja nii, et soomlased küsivad ja eestlased vastavad.
Öeldakse, et huumor ületab rahvuspiire suurte raskustega, ja mida rohkem ida poole liikuda, seda raskemini. Tõsimeelsed, fakte hindavad sakslased ei naera end sugugi ribadeks, kui kuulevad ameeriklaste Texase tavaliselt liialdusel põhinevaid nalju. Hiinlased on kuulsad oma aforismide ja vanasõnadega, nemad ja indialased näevad huumori ammendamatute allikatena mõistusjutte, mida läänes peetakse üksnes hädapärast naljakaks.
Öeldakse, et huumor ületab rahvuspiire suurte raskustega, ja mida rohkem ida poole liikuda, seda raskemini. Tõsimeelsed, fakte hindavad sakslased ei naera end sugugi ribadeks, kui kuulevad ameeriklaste Texase tavaliselt liialdusel põhinevaid nalju. Hiinlased on kuulsad oma aforismide ja vanasõnadega, nemad ja indialased näevad huumori ammendamatute allikatena mõistusjutte, mida läänes peetakse üksnes hädapärast naljakaks.
Huumori kasutamine Hong-Kongi kohvikus (autori foto)
Kultuurierinevustest tulenevalt teenindaja ja klient omavahel kas kasutavad keeles „Sina“ või „Teie“ vormi. Inglise keelega on lihtne, kuna kasutusel on ainult üks sõna, „You“. Üldiselt on klienti viisakas alati teietada. Siiski on erandeid, näiteks soome klient ei oota, et teenindaja teda teietaks, vaid vastastikuses vestluses kasutatakse „Sina“.
Tähtis on tähelepanu pööramine ka positiivse-negatiivse sõnumi edastamisel. Eestlastele meeldib väga negatiivselt vastata või kasutada jutus kahekordselt eitust. Siin tuleks kasuks õppimine jaapanlastelt, kelle keeles praktiliselt puudub sõna „ei“. Selle asemel, et öelda „Ma ei tea“, võib alati vastata positiivselt, näiteks „Ma kohe uurin asja“ või „Ma selgitan selle välja“.
Tähtis on tähelepanu pööramine ka positiivse-negatiivse sõnumi edastamisel. Eestlastele meeldib väga negatiivselt vastata või kasutada jutus kahekordselt eitust. Siin tuleks kasuks õppimine jaapanlastelt, kelle keeles praktiliselt puudub sõna „ei“. Selle asemel, et öelda „Ma ei tea“, võib alati vastata positiivselt, näiteks „Ma kohe uurin asja“ või „Ma selgitan selle välja“.